Pankrotihaldur Arno Mägi jagab nõu, kuidas raskel ajal raha säästa. Muuhulgas soovitab ta hoolikalt vaadata, kas iga trahvikviitung vajab ikka äramaksmist…

Kas vastab tõele, et mida rohkem on pankrotte, seda kopsakamaks kasvab sinu pangaarve?

Klassikaline küsimus. Kõik arvavad, et praegu läheb hästi pankrotihalduritel ja kohtutäituritel, tegelikult on aga kõigil kitsas käes.

Tööd võib küll pealtnäha rohkem olla, aga iga ettevõte loeb hoolega raha, seetõttu on  pankrotipesad kõhnad või tühjad. Ma ei olegi viimasel ajal pankrottidega tegelenud, nendega on tööd palju, tulu tõuseb aga vähe. Üritan pigem probleemides ettevõtteid erineval viisil saneerides õigel ajal jalule aidata.

Füüsilisel isikul on mõnikord ainuõige tee enese pankrot välja kuulutada. Näiteks kui kinnisvara on ostetud kahe miljoniga, pangavõlg on 1,8 miljonit, kinnisvara väärtus aga langenud alla miljoni. No milleks maksta  pangale kaks korda rohkem? Muidugi kui pole tegu just kodu kaotamisega, on mõistlik taotleda enda pankroti väljakuulutamist ja seejärel ka võlgadest vabastamist. On igati tervitatav ka seaduseelnõu, millega jagatakse laenuvõtja vastutust jääkvõla eest pankadega.

Mida kurja arvab pankrotihaldur Arno Mägi rumalast rahast, kiirlaenudest ning leppetrahvidest ning miks soovitab ta viimased mõnikord lausa prügikasti visata, loe ajakirjast face|control!