“Minu suhe alkoholiga on teineteist austav ja lugupidav, harva trehvame töönädala alguspooles. Parim päev oleks mulle reede õhtu, kui laupäev on vaba,” räägib Heimar Lenk suhtest napsiga.

“Minu suhe alkoholiga on küll heatahtlik kuid liiga sagedastest kohtingutest viisakat distantsi hoidev. Kindlasti daamide seltskonnas ja koos kerge flirdiga. See lisab õhtusöögile värve. Ei meenugi, millal ma meestega lihtsalt joomise pärast viina oleks visanud,” mõlgutab poliitik Heimar Lenk, kes katab laua enamasti veini või šampanjaga.

“Piduliku lõuna ja saunaõhtu juurde armastan ka õlut, kuigi õllefänn ma just ei ole. Vana kombe kohaselt meeldib mulle sünnipäeva või mõne teise koosviibimise lõpuks tordi ja kohvi kõrvale juua likööri. Selleks puhuks on kodumaine Vana Tallinn rõõsa koorega jäänud igaveseks lemmikuks juba kaugest noorusest peale. Samal ajal valgest viinast olen ajapikku hakanud võõrduma.”

Karsklane ei Lenk kunagi olnud: “Kui tervis lubab, siis ei sooviks selleks kunagi saada. Paar klaasi punast veini oleks seltskonnas ikka tore küll. Viimati võtsin väikese napsi möödunud nädalavahetusel Lõuna-Eestis ühes õdusas ja hästi kuumaks köetud saunas.
Kui õhtul palju ei võta, siis tunnen end järgmisel päeval alati hästi. Aga hurmav hommikusöök, kuhu kuulub eelmisest õhtust külmkappi järele jäänud kartulisalat, koorega heeringas ja pudel heledat õlut, meeldib mulle väga.”

Mida arvab riigikogulane statistikast ehk eestlaste auväärsest kohast Euroopa joodikute esitopis?

“Seekord ületas statistika ilmselt Suure Vale taseme. Ma ei usu hästi, et eestlased nõnda palju joovad. Kaldun arvama, et suure osa Eestis tarbitud alkoholist on just turistid ära joonud või siis laeva ja autoga välja viinud. Ma ei näe nii suurt hulka joodikuid tänaval või restoranis, nagu statistika meile arvude kaudu püüab väita.”

Kuidas ja kui palju eelistavad napsitada Kaur Kender, Marje Hansar, Jaanus Rahumägi, Peep Pree, Alari Kivisaar, Triin Sommer, Raimo Kummer jt, loe face|control paberajakirjast!