Investeerimispanga LHV üks omanikke, viimasel ajal rohkem Šveitsis kui Eestis elav investeerimispankur Rain Lõhmus annab ajakirjale face|control nõu, kuidas raskel ajal nutikalt raha koguda.

Rain, kas oskasid sellisel kujul majanduslangust ette näha, nagu ta kätte jõudis?
Majanduslangust ja üldisemat finantsturgude langust nägin seekord ette, aga mitte sellises mahus. Oma aktsiapositsioone tõmbasin otsustavalt koomale 2008 jaanuaris. Mõne vea suutsin siiski teha.
(Rain muigab) Üldiselt hakkab vist juba kogemus abiks tulema.

Investeerimine ei ole hetkel just suurim trend – kes, kuhu ja kas üldse hetkel investeerib?
Investeerimine ei ole kunagi trendikaup. Investeerimise eesmärk on oma ostujõu säilitamine ja kasvatamine. Rahal ei ole kalduvust kaduda, vastupidi, teda kipub pidevalt juurde tekkima. Kui sinul raha ei ole, oled sa ta kellelegi loovutanud. Kes äkki vahepeal investeerib. Investeeritakse reeglina asjadesse, mis annavad sulle rahavoogu (dividendid, intressid, rent jne.) või mille suhtes on lootus, et keegi selle kallimalt ära ostab.

Investeerimisfirmade ja -pankurite maine on eriti “tänu” skandaalsetele kaotustele Ida-Euroopas
kõvasti kukkunud. Mida ametivendade kahjuks või kaitseks ütled?
Keskmine investeerimispankur pole minu silmis kunagi väga kõrge mainega olnud – reeglina on tegemist omakasupüüdlike müügimeestega.
Soovitan lugeda David Chartersi (endine investeerimispankur) lõbusat raamatut „At Bonus Time, No One Can Hear You Scream“ ning selle kolme järge.
Investeerimisfirmade põhiprobleem on, et raske on leida piisava reaalse elukogemusega inimesi, kes seda tööd pikalt teeksid. Oma vanu tuttavaid, ka kolleege 90ndate keskpaigast kohtan täna pigem Cote d’Azuril ning nad vaimustuvad hoopis meresõidust.

Kuidas nutikalt raha koguda?
Tuleb tekitada olukord, kus 100 protsenti teenitust kohe ära ei kulu. Kas või sunniviisiliselt. Raha iseenesest pole aga mõtet koguda, ta kaotab alati väärtust. Raha tuleb vahetada ajutiselt millegi vastu, investeerida.

Millised raha hoiustamise viisid on täna kõige väiksema riskiga? Võrreldes riske ja hoiustamise strateegiaid ja valdkondi niinimetatud hea õitsenguaja ja tänase masuajaga
Pole küll hoiustamine, aga ma usun jätkuvalt osalustesse head kasumit ja kassavoogu tootvates ettevõtetes. Nii kriisi kui õitsenguajal. Tavahoiustajal pole endiselt põhjust pangahoiust karta, aga see on pigem vara säilitamine, mitte kasvatamine. Kinnisvara osas on Eestis esimene õppetund käes: hinnad ei liigu ainult üles ning renditulu võib oluliselt kukkuda.

Panga ja kliendi vahelised suurimad riskid?
Kliendina vaatan mina panga suunas ja küsin, kas ta seisab ikka minu huvide eest. Ei anna vihmavarju päikeselisel päeval ega võta tagasi vihmaga. Odavaim hind on teisejärguline. Sõnaga – otsin ja ootan püsisuhet.

Mis on investorile parim kaitse?
Terve mõistus. Michael Lewise uus raamat räägib Aspergeri sündroomiga tegelasest, kellel raske sotsiaalselt suhelda ning kes seetõttu on ära lõigatud igapäevasest propagandast. Selle asemel eelistab ta lugeda dokumente, analüüsida numbreid.
Pole raske oletada, et ta on näeb maailma teistmoodi ja on suurepärane investor.

Kuhu siis ikkagi täna ja homme raha paigutada: hoiused, fondid, väärtpaberid, sukasäär, rahakott, kinnisvara kodus või välismaal, tavaline pangaarve?
Kahjuks on sellele küsimusele(üldiselt ja kõigi jaoks) sama raske vastata kui küsimusele, mis on sobilikum viis kehakaalu langetamiseks.
Komponendid on teada: püstita eesmärk; hajuta riske; investeeri sellesse millest saad aru; mõtle, kuidas sa vajadusel raha sealt kätte saad; õpi ajaloost. Konkreetselt on aga iga inimese jaoks vastus erinev.

Millal Eesti majandus jälle kasvama hakkab? Milline valdkond esimesena tuule sisse saab, millest tasuks esialgu kauge kaarega mööda vaadata?
Mulle tundub, et eksport on hakanud juba taastuma. Üldine majanduskasv võiks alata selle aasta teisel poolel või järgmise aasta alguses.
Probleemiks on uute töökohtade teke, mis ei pruugi olla kiire. Kinnisvara ei taastu vanale tasemele kiiresti.

Millistes fondides kasvab rahapuu?
Fondide taga tuleb näha inimest – fondijuhti. Mulle on alati naljakas, kui keegi opereerib oma 100 aastase ajalooga. See võib omada tähtsust Šveitsis, kus privaatpank ongi 150 aastat sama perekonna omandis ja traditsioonidega.
Reegel on aga ühinemised, ülevõtmised, juhivahetused. Sõnaga, õpi tundma fondijuhti ja tema mõttemaailma. Ja jälgi, et ta paigal püsiks.

Kuidas siis ikkagi oleks praegu mõistlik käituda?
Tasapisi võib võtta positsioone, aga hea hinnaga. Vaata kassavoogu pakkuvaid aktivaid.
Kui pikaajalisem ajahorisont – mõtle milline on maailm viie või 10 aasta pärast.
Kui Wayne Gretzky käest küsiti kunagi, miks ta nii edukas hokimängija on, vastas ta: “Uisutan sinna, kus litter on mõne hetke pärast, mitte sinna, kus ta on praegu.”