Arengukeskus Avitus käivitab märtsis koolitusprogrammi „Stressist, depressioonist ja läbipõlemisest vaba tööelu,” mille eesmärk on arendada osalejate oskusi oma psüühilise tervise, heaolu ja tasakaalu hoidmiseks ning aidata neil seeläbi tööturule naasta, seal püsida või oma töövõimet parandada.

Poolteist aastat kestev programm on mõeldud inimestele, kes tunnevad, et stress, meeleoluprobleemid või läbipõlemine raskendavad neil töö tegemist või tööle saamist. Stressikoolitus õpetab neid probleeme leevendama ja/või tulevikus ennetama.

Koolituse jooksul õpitakse tundma stressi, depressiooni ja läbipõlemise märke ja põhjuseid ning nägema oma tugevusi, nõrkuseid, takistavaid uskumusi ja hoiakuid. Samuti saadakse teadmisi mõtete ja emotsioonide juhtimisest, probleemilahendusvõtetest, enesekehtestamisest, eesmärkide saavutamisest ja lõdvestumise tehnikatest ning analüüsitakse töö, elustiili ja füüsilise tervise seoseid stressiga. Koolitust korraldavad psühholoogihariduse ja erialaväljaõppega rühmajuhid, millele vahelduvad lühiloengud, arutelud, testid ning eneseanalüüsi ja uute oskuste omandamise ülesanded.

Avituse rühmajuhi Anneli Valdmanni sõnul ei ole stressi võimalik vältida, kuna see on organismi loomulik füsioloogiline reaktsioon muutuste ja väljakutsetega toimetulemiseks. Küll aga on võimalik õppida stressi juhtima. „Probleem tekib siis, kui stress kestab pikka aega ning kuhjub ja inimene ei oska seda ohjeldada ega ennast tasakaalustada. Pikaajaline stress on omakorda tihedalt seotud depressiooni ning läbipõlemisega. Inimene kurnab läbi oma psüühilised jõuvarud ja satub nõiaringi, kus stress tekitab aina rohkem ärevust ja masendust, kuna organismilt nõutakse rohkem, kui ta suudab toime tulla,“ selgitas ta. „Ka töötuse kõrge tase, majanduskriis ning olelusvõitluslik töökultuur loovad soodsa pinnase pingelise töökeskkonna tekkeks ning sunnivad inimesi tööl aina rohkem pingutama ja ennast tõestama.“

Sellises rattas keereldes võib olla raske endale tunnistada, et jõuvarud ületatakse või enesetunne on juba väga halb, selgitas Valdmann. „Märgatakse küll, et elu on talumatult koormav ja ebameeldiv, kuid teadvustamata võivad jääda erinevad ohumärgid nagu meeleolu kõikumine, ärritumine, keskendumisraskused, unehäired jne. Paljud taluvad halba enesetunnet hambad ristis ning ei oskagi abi otsida,“ ütles rühmajuht. Depressioon mõjutab ka töövõimet ja panust töökohal – rahulolev ja tasakaalus inimene suudab saavutada 30% rohkem kui stressis, väsinud ja masendunud töötaja sama ajaga.

Valdmanni sõnul kasutavad Eesti inimesed stressi ohjamiseks sageli füüsilisi lahendusi – teevad trenni või lõõgastavad end pidutsedes, kuid harvem teadvustatakse, et stressi tajumine ja säilimine on palju kinni mõttelaadis. „Nii nagu füüsilist tervist saab hoida ja arendada, on võimalik kanda hoolt ka vaimse tervise eest, õppides oma emotsioonidega paremini hakkama saama, konstruktiivsemalt mõtlema ja kasutama eneseregulatsiooni võtteid. Hea vaimse tervisega inimene suudab ennast teostada, kasutab targalt kõiki oma võimeid, tuleb toime stressiga ning töötab produktiivselt ja loovalt,“ kinnitab ta.

Stressi- ja depressioonivastane koolitusprogramm algab 11. märtsil, toimub Tallinnas ja selles hakkab tegutsema viis rühma, igas neist osaleb 15-20 inimest. Üks rühmatöö tsükkel kestab kümme nädalat, koos käiakse ühel päeval nädalas kuus tundi korraga. Kuna projekti „Stressist, depressioonist ja läbipõlemisest vaba tööelu“ toetab Euroopa Sotsiaalfond, on programmis osalemise omaosalus inimese jaoks minimaalne: 15-20 eurot 60 koolitustunni kohta.
VAATA LISA JA REGISTREERU: www.avitus.ee.