äätisesõprade nõudmisel hakkas AS Balbiino uuesti tootma Lumemarja jäätist ehk vaniljejäätist kreeka pähklite, kaneeli ja jõhvikatega. Kuigi jäätise viimasest tootmisest oli möödunud kuus aastat, sai Balbiino jätkuvalt kirju ja pöördumisi, milles Lumemarja jäätist taga igatseti.

„Lumemarja jäätis on hea näide sellest, kuidas tarbija saab sotsiaalmeedia abil turgu mõjutada,“ ütles AS Balbiino turundusjuht Enel Kolk. „See on Balbiino ajaloos esimene näide tarbijate nii aktiivsest huvist mõne tootmisest maha võetud jäätise vastu. Jäätisesõprade huvi Lumemarja jäätise vastu kinnitavad juba praegu märkimisväärsed müüginumbrid,“ ütles AS Balbiino turundusjuht Enel Kolk.

Tarbijate kommentaare, kus Lumemarja jäätise uuesti tootmisse võtmise vastu huvi tunti, laekus Balbiino Facebooki lehele kui ka Balbiino kodulehele www.balbiino.ee kümneid. „Balbiino eesmärk on valmistada parimat kodumaist jäätist ning kõik soovitused ja ettepanekud, mis meil seda teha aitavad, on Balbiinos jätkuvalt teretulnud,“ lisas Enel Kolk.

Lumemarja jäätise retsepti töötas Balbiino välja aastal 2001 ning jäätist toodeti aastani 2005, kuni tootmist tänavu sügisel uuesti alustati.

Islandi päev: kulinaarne meistriklass oma ala tippudelt! (korraldaja)

Toiduturg ootab laupäevase Eesti taasiseseisvuspüha nii-öelda järeltähistamisele pühapäeval Islandi väljakule uudistama ja maitsma Islandi ja Eesti peakokkade poolt valmistatud, Põhjala toidust inspireeritud hõrgutisi ja maiustusi. Päev algab Kjalnesinga meeskoori esinemisega, seejärel avavad Islandi välisminister Össur Skarphéðinssoni ja Eesti välisminister Urmas Paet ametlikult toiduturu. Peale avamist mängib kõhunaudingute kõrvast funki ja afrobiiti viljelev saareriigi ansambel Retro Stefson, muusikat mängib Alari Orav ning avatud on terrass.

Toiduturu külalisteks on Islandi kokad Ragnar Omarsson ja Bjorgvin Myrdal, kes valmistavad ehedat Islandi toitu saareriigi toorainest. Kohal on ka Eesti kulinaaria tipud, kes peavad lugu ehedast Eesti toorainest ning Põhjala toidukultuurist: Peeter Pihel (restoran Alexander), Angelica Udeküll (restoran Laulasmaa Spa), Toomas Lääts (restoran Sfäär), Rene Uusmees (restoran MEKK).
Pühapäeval on kõigil huvilistel võimalik uudistada ja maitsta nimetatud kokkade loomingut ja nägemust kaasaegsest Põhjala ja Islandi köögist. Kokad pakuvad suupistetaldrikuid spetsiaalselt toiduturuks ettevalmistatud menüüga.

Toomas Lääts (Sfäär): “Restoran Sfääri jaoks sobib Islandi päeva toituru ettevotmine ideaalselt – parim kohalik tooraine, mis mojutatud Pohjala köögi valmistamistraditsioonidest sobib imehästi kokku meie ideoloogia. Sfääris oleme ka sisekujunduses votnud šnitti Pohjamaade disainist. Valatult sobib meie seintele atmosfääriline islandi lootusfotode näitus, mis pühapäeval kell 15 pidulikult avatakse. Hiljuti oli mul võimalus tutvuda ka Ragnar Omarssoni menüüga – Islandi kokad, kes sel pühapäeval meile süüa valmistavad, on absoluutsed köögikultuuri tipud!”

Peeter Pihel (Alexander): “Eesti köögi juured on minu arvates sügavalt Skandinaavia poole mullas ja meie toidulaud on sealtkandist palju mõjutusi saanud. Minu osalemine toiduturulosutus igati loogiliseks, sest pole just sage, et saab teiste kokkadega ühel ja samal turuplatsil rahvale head ja paremat serveerida. Lisaks positiivne emotsioon ja vahetu suhtlemine, mis inimestega turuplatsil olles ja suheldes kindlasti tekib.“

13:00 – 17:00 Toiduturg “Inspireeritud Islandist” Islandi väljakul
Islandi väljak 1, Välisministeeriumi, Estonia teatri ja Solaris keskuse vahelisel muru-alal.

Islandi päev külvab pühapäevase Tallinna linna üle Islandi kultuuri säravate tegijatega, linna sisehoovides ja lavadel astuvad üles Islandi ansamblid ja heliloojad, toimuvad näituseavamised ja kohtumised kirjanikega.  Päeva avab Olafur Arnalds jazzibrunchil Katusekinos ja lõpetab suur Islandi pidu üle terve Von Krahli teatri maja.

13:00 Kjalnesinga meeskoor
14:00 Toiduturu avavad Islandi ja Eesti välisministrid
14:10 Islandi kokkade presentatsioon
14:15 Retro Stefson
15:00 Islandi kokkade presentatsioon
15:00 – 17:00 plaadimuusikat valib Alari Orav

Islandi päeva täpset kava vaata SIIT. Sissepääs vaba!

Islandi päeva PIDU
Von Krahli teatris, baaris ja sisehoovis (Rataskaevu 10/12), pilet 10€

21:00 Avame uksed
22:00 For a Minor Reflection (baar)
23:00 Sykur (teatrisaal)
23:00 Snorri Helgason (sisehoov)
00:00 Hjaltalin (baar)
01:00 DJ President Bongo (GusGus) (teatrisaal)
01:00 Lay Low (sisehoov)
02:00 Retro Stefson (baar)
03:00 DJ

PÖFF esitleb: Sigur Rós “Heima” film Katusekinos
22:00 sissepääs Katusekino piletiga

Islandi päeva toiduturg valmis koostöös: Carma Group, Friends Catering, Põhjamaade Ministrite Nõukogu. Islandi päeva suurtoetajad: Islandi välisministeerium, Islandi kultuuri- ja haridusministeerium, Eesti välisministeerium. Toetavad: Nordic Hotel Forum, Kolm Õde, Hansabuss, Postimees, ERR.

Vana Tallinna liköör võitis Londonis prestiižsel rahvusvahelisel alkoholikonkursil International Wine and Spirit Competition (IWSC) kõrgeima autasu – tiitli oma klassi parim ja kuldmedali, lisaks ka silmapaistva standardi looja tiitli!

Auväärt kohtunikekogu hindas Vana Tallinna likööri (fotol) järgmiselt: “Lõhnade bukett on mitmekülgne: tsitrusenoodid, toffee, karamell ning soojad vürtsid. Pähkline maitse sulandub suus kookospähkli, mandli ja rummi põhjaga. Tõesti väga meeldiv toode,” tunnistades selle ühtlasi parimaks vanilli- ja tsitrusemaitseliseks likööriks maailmas.

“Liviko kahe esindustoote, Vana Tallinna likööri võit ja meie uue Viru Valge hõbemedal (Euroopas toodetud kuni 40% kangusega viinade kategoorias) on suur tunnustus kogu Liviko kollektiivile, kes on neid tooteid 50 aastat arendanud, valmistanud ja turundanud. Vana Tallinn õigustab talle omistatud tiitlit igati, sest on oma klassi jookide hulgas lati tõeliselt kõrgele seadnud. Asjatult ei vii tuhanded eestlased ja Eesti külalised juba aastaid siit kingitusena kaasa just Vana Tallinnat,” rõõmustab AS Liviko juhataja Janek Kalvi.

Eelmisel aastal nii sisult kui ka vormilt põhjaliku kvaliteediuuenduse läbinud Viru Valge tunnustamine alkoholiekspertide poolt üle maailma on Kalvi sõnul Liviko töökale meeskonnale eriti oluline, kuna meie Viru Valge edestas mitmeid maailmanimega konkurente: “Väga ilus ja teenitud tunnustus Liviko 112. sünnipäevaks!”

IWSC on kord aastas Londonis toimuv alkohoolsete jookide võistlus, mille käigus kohtunikud ligi 20-st erinevast riigist üle maailma annavad pimemaitsmisel jookidele oma eksperthinnangu. Konkursi kõrget taset näitab fakt, et põhjalikku analüüsi ei läbi mitte ainult konkureerivad joogid, vaid ka 200 kohtunikku, kelle kompetentsi pidevalt jälgitakse.

Veinirestoran Dominic pakub suvel oma peakoka Allar Oeselja ja peasommeljee Imre Uussaare eestvõttel söögi- ja veininaudinguid ka Haapsalu jahisadamas Grand Holm Marinas.

„Kogu suve on jahisadama restoran Haapsalus väärt söögikoht, kus on hea söök, hea jook, ja nädalavahetustel ka eriüritused. Vaadates Haapsalus ringi, võin vist küll kindlalt öelda, et oleme linna parima veinivalikuga restoran –valik ei ole küll nii suur, kui meil Tallinnas Dominicis (veinikaardil üle 400 veini), aga pea sada veini on meil jahisadama suverestorani väärikas valikus olemas,“ kinnitab Imre ajakirjale face|control.

Millised veinid on sel suvel moes?
Mina vist küll panustaks headele Mosel-Rieslingutele. Ja šampanjapudelisse villitud  naturaalne prantsuse siider on kindlasti samuti tegija.

Kuldreegel, mille poolest eritub suvine veinivalik talvisest?
Kindlasti läheb värv suvel heledamaks – punasest valgeks. Ja ka punane vein ise läheb heledamaks ehk siis kergemaks ning õhulisemaks.
Suvisel ajal on ju ka toit veini kõrval veidi teine –  kui talvel naudid restoranis pooltoorest liha, siis suvel rohkem grilli, kergemat liha ja kala, pajaroogi.
Punase liha kõrvale pakuks küll punast veini, aga eelistaks mõnusaid, puuviljaseid ja marjaseid Uue-Maailma veine. Suvel ei tasu taga ajada vanu klassikuid, tummiseid hispaanlasi või parkhappeseid prantslasi. Soojaga täidlasi veine väga ei taha, nüansirikkaimaid häid veine tuleb õhemate ja kergemate seast otsida.
Punase veini puhul, muide, ei ole mingi patt seda suvel kergelt jahutada – muudab punase veini veel värskemaks ja puuviljasemaks.

Suveveinidena on populaarsed ka roosad veinid…
Tihti arvatakse, et roosa, see on mingi jama ja vilets värk. Tegelikult on meil väga häid roosasid. Roosa vein on kindlasti põnev, aga valimisel ka kapriissem. Tahab katsetamist, kerge on ämbrisse astuda – sattuda liiga magusa või kuiva peale.
Kindlasti tuleb vaadata viinamarja sorti, mis annab teatud garantii.
Kindla peale minek on näiteks Tšiili Caberneest tehtud roosad veinid. Mõnusad marjased ja väga hästi joodavad.
Eks neid häid on erinevaid, ehk mõni Cabernet  d`Anjou rose ja Rose d`Anjou on puhtalt mekutamise vein, kergelt magus ja tore jook puuviljade ning hea seltskonna juurde.

Kuidas head suveveini õigesti nautida?
Valget ikka väga, väga jahedalt. Veini võiks jäänuõus või mujal külmas jahutada isegi 4-6 kraadini. Sest klaasis soojeneb vein suvel ikka hirmus kiiresti.
Jäänõud on ikka asja-, mitte efekti pärast!
Ja väljas terrassil tuleb julgelt küsida teenindajalt ka punase veini jaoks jäänõu. Kümnest kaheksa vaatavad teid imeliku näoga, aga kui punane vein on ikka suvel nii-öelda toatemperatuuril – ja toas või õues on 25 kraadi või rohkem sooja – siis ta ei ole eriti nauditav.

Kas pakkuda aiapeol veini klaaspokaalidest või praktilistest plast- või papptopsidest? Rikuvad viimased veini maitset?
Maitset vast mitte nii väga, suhu valad veini ikka ühtemoodi. Pigem kaotab vein aroomi. Ja kindlasti kannatab naudinguemotsioon! Lihtsa veini puhul on plastmasstops okei. Aga loomulikult – seesama vein, mida täna pakud õues plasttopsist, maitseb kolm päeva hiljem toas korralikust pokaalist, veini loksutades, aroomi nautides, teistmoodi. Eks oma osa ongi ju ka naudinguefektil ja ettekujutusel. Kui vähegi võimalik, valage ikkagi vein õigesse klaaspokaali. Eriti kui aiapeol pakutakse veidi kallimat veini.

Kuidas suvel kaupluses veini valides kergemini ja kiiremini hakkama saaks?
Üks põhireegel – alkoholiprotsent on otseses siduvuses veini täidluse ja jõulisusega. Valides vähesema alkoholisisaldusega veini, on suurem tõenäosus saada hea ja kerge suvevein.
Valgete veinide puhul on abiks ka lihtne visuaalne vaatlus: läbipaistvam, kerge õlgkollane või helerohelise värvusega valge vein on suvel kindlasti parem kui kuldse varjundiga, sügavkollane. Kollakate veinide puhul on reeglina mängus tammevaat, need on tõsisemad, talvised veinid. Aga siin võib langeda muidugi ka pudeliklaasi tooni ohvriks.

Apsud, mida veini valides tehakse? Ilmselt sageli vaadatakse pudeli välimust –  mida uhkem pudel ja kihvtim silt, seda parem vein. Tegelikult vist nii ei ole?
Enamasti ei olegi. On üksikud erandid, kus on ägedas pudelis ka hea sisu sees. Reeglina kompenseerib pilkupüüdev pudel veini, mida teistkordselt ei ostaks.
Üks suurim aps suvel on punast veini liiga soojalt juua – mõnest heast veinist võib pelgalt vale temperatuuri tõttu väga väära ettekujutuse saada.
Suvise hea veininaudingu kaks põhieeldust peituvadki pisiasjades – õige temperatuur ja ühekordse topsi asemel korralik veiniklaas, kus vein avaneb.

Kui kodus avastad, et vein pole ikka see – liiga magus, kuiv, mis iganes – kas annab midagi teha: pudelit lahti hoida, veini millegagi segada vms?
Segamine on selline põnev asi, mida ükski veinimeister muidugi kuulata ei taha, aga mis tegelikult võib väga kihvti tulemi anda. Kui vein on liiga magus, on kaks varianti:
* Hoida ta mõneks palavaks suvepäevaks ja teha temast spitzer jää ja mulliveega.
* Kui on ikka liiga magus, ega muud üle ei jää, kui serveerida mõne magusroaga desserdi joogina.
Kui vein liiga kuiv ja hapu tundub, siis on väga lihtne:
* Võtke juurde hapusid puuvilju või  viinamarju ning vein muutub palju pehmemaks ja nauditavamaks. Ehk siis toit veidi happelisemaks teha.
* Hea nõks on salatisse veidi laimimahla pigistada, lisada mõned viinamarjad ning veinil on hoopis teine tegu.

Kuidas suhtud pakiveinidesse?
Väga hästi. Loomulikult, nagu ka pudeliveinides, on ka pakiveinide seas ääretult kehvasid veine. Aga tänapäeval on ka väga häid pakiveine. Tuleb lihtsalt kuupäevaga ettevaatlik olla – vaadata pakendamiskuupäeva ja säilivusaega, osadel on isegi best before peal.
Pakivein on alati mõeldud kiireks tarbimiseks, joomiseks ca ühe aasta jooksul. Aga suvel ulmemugav – kui sul on noor värske vein, lased kraanist… siis jumala eest! On nii mõnigi hea pakivein, mida ka mina igapäevaselt kasutan.

Sinu enda selle suve lemmikvein ja menüü saab olema…
Kavatsen sel suvel nautida võimalikult palju värsket kala, võib-olla ka suitsahjust läbi käinud. Haapsalu jahisadamas anname endast parima ja teeme koostööd kohalike kalameestega, et värske kala meil pidevalt saadaval oleks. Mõnel hommikul lest, mõnel ahven, millest siis teha head uhaad, ahju suitsema panna…
Võib-olla hea värkse Sauvignon Blanc`e sinna juurde. See oleks juba väga-väga superluks.
Kui saame kala rohkem, küpsetame-grillime ka rahva ees elusal tulel.
Ehk siis: sel suvel tuleb Haapsalu jahisadamas selline mõnus suvine chill, kus pakume jube head süüa, mille kõrvale jagub ka ohtrasti head veini.

Imre kindlapeale-minek ootamatuks aiapeoks:

Valge: Riesling on alati kindel valik. Mõni hea värske Itaalia vein – kas Pinot Grigiost näiteks või Soave või midagi sellist.
Punastest on lollikindel valida üks mõnus Tšiili vein. Näiteks sobib aiapeole Carmenere – hästi puuviljane, natuke piprane, aga mitte väga parkainerikas, mõnus mahlakas vein.
Roosa: Lihade juurde Tavel Lõuna-Prantsusmaalt ja niisama joomiseks või suupistete juurde on asendamatu Provence roosa vein.
Pakivein: Kendermas Dry Riesling – lausa suvi voolab sealt pakist välja.

Vaata ka pildigaleriid MASI veiniõhtusöök Dominicis

Moodsa intejööriga mereäärses Black Tavern Lounge´is on olemas nüüd ka privaatne VIP ruum, vaid üks nurk on kujundatud lihtsa puitmööbliga ning tavernile iseloomulikus sadamakõrtsi stiilis.

Täielikult on uuenenud ka paiga menüü: kui endine pubi oli algusaegadel kuulus oma maitsvate pelmeenide poolest, siis täna pakutakse Black Tavern Lounge´is tasemel sushit.

Pirita tee 20 asuv lounge on avatud 22 tundi, paus on vaid hommikul 7-9ni. Et varahommikune publik siiski paiga vääriliselt soliidne hoida, on uksel ametis kriitilise pilguga šveitser.

3. aprillil toimunud Grand Opening Party korraldas vene glamuuripidude hing Kirill Paksjutov,  peol hoidis kuni hommikuni  hoo sees  „Paddy Sherlock & Swingin´Lovers” Pariisist. Õhtu üllatusesinejana sattus lavale aga lounge´is  ametis olnud kaunis ettekandja Beata, kes oma lauluhääle ning julge esinemisega nii bändimehed kui pidutsejad pahviks lõi.

Vaata galeriid avapeost!

Malcolm Lincolni eestvedaja Robin Juhkentali sõnul on kogu bänd Reval Café soojast tähelepanuavaldusest väga meelitatud: “Reval Café on üks mu lemmikkohvikuid, kus käin peaaegu iga päev. On tore teada, et meid siin nüüd kogu kambaga veelgi kodusem vastuvõtt ning koguni päris omad ja mõnusalt suured tassid ees ootavad, “ sõnas Juhkental. Pärnu maantee  Reval Café on Juhkentalile enda sõnul „nagu oma“ – nimelt aitas ta paar aastat tagasi oma kätega sellesama kohviku ehitamisele kaasa, mille aukülaliseks ta koos bändikaaslastega nüüd on.

Reval Café kommunikatsioonijuhi Annely Treifeldti sõnul välgatas idee Malcolm Lincolnile kingitus teha loomulikku rada pidi, kuna bändi liikmeid nähakse kohvikus päris tihti. Mõistagi hoiab kohviku meeskond Malcolm Lincolnile Eurovisioonil eriti kõvasti pöialt ning võistlusedu pandiks turgutab kohvik poisse eriliselt maitsvate kuumade jookidega kogu  Eurovision 2010 finaalvõistluse eeloleva aja:  olgu selleks hommikukohvi, kellaviietee või õhtukakao. Kõik bändi kuus liiget said kingituseks ka isiklikud Reval Café maalitud kohvikruusid, millest kohvikus jooki rüübata.

Eelmise aasta parim kodukokk Maris Arulepp (Foto: Oma Maitse)

“Eesti inimene on valmistoitude ostmise asemel hakanud üha rohkem ise kodus süüa tegema – tahame võistlusel näha ja teada saada, mis Eesti köökides toimub,” märkis Oma Maitse tegevtoimetaja Siiri Kirikal. “Ootame meile kirjutama ja oma lemmikretsepte saatma kõiki, kes toidutegemise vastu kirge tunnevad ja kellele see väljakutset pakub.”

Konkursi teemaks on “Grillroad”: retsept ja foto tuleb saata hiljemalt 16. maiks toidutare.ee koduleheküljele. Kuue parima retsepti autorid kutsutakse jaanipäeva eel lõppvõistlusele.

Kodukokavõistluse koostööpartneri Wõro lihatooteid esindava Atria Eesti AS-i lihatoodete divisjoni direktor Katrin Jalas lisas, et esimesse vooru saadetava grillroaretsepti kohustuslikuks osaks on vorst või liha, finaalis aga tuleb esitleda üht omaloomingulist grillrooga seakaelast ja kodusest hakklihast.

2010. aasta parim kodukokk sõidab koos kaaslasega gurmeereisile Itaaliasse, et saada seal osa degusteerimistuurist Toscanas. Lisaks ootavad kõiki finaliste Tallinki spaapaketid koos kruiisiga Helsingisse.

Eelmise aasta võistlusele saadeti ligi 250 retsepti, esimese vooru teemaks oli “Võileib”, kümnel finalistil tuli meisterdada originaalseid pannkooke.

Kodukokakonkursi juhend SIIT