„Kui vaadata meie naabermaid, siis pole riiki, kus poleks oma pankasid ja arenenud kohalikku pangandust. LHV Pank on Eesti pank. Veidi pikemas perspektiivis on hea, kui Eestis areneb paremini välja kohalik pangandus- ja finantsturg, mille senisele nõrkusele on viidanud ka Eestit külastanud OECD eksperdid,” ütles LHV Panga juhatuse esimees Erki Kilu, kelle kinnitusel on LHV Panga lähiaastate eesmärk saada Eestis suuruselt viiendaks tugevaks pangaks. “Loomulikult tähendab see kõigi pangateenuste veelgi paremaks muutmist, kuid järgmise olulise suurema sammuna ka keskendumist eralaenutoodete väljatöötamisele ja nende pakkuma hakkamisele.”

Alates tänasest saavad LHV kliendid valida endale sobiva välimuse ja funktsionaalsusega pangakaardi: „Pangakaartide väljastamisega astume suure sammu lähemale sellele, et kõik inimesed saaksid kasutada LHV Panka oma igapäevasteks pangatoiminguteks. LHV pangakaardiga saab nüüd maksta igal pool, kus on kaarditerminalid, ja võtta sularaha kõikide pankade automaatidest. Meie pangakaartidel ei ole väljastamis- ega hooldustasu. Sularaha väljavõtmise tasu on üks euro,” lisas Kilu.

• LHV Panga deebet-krediitkaardiga saab teha makseid ja võtta kaardiga seotud kontolt välja sularaha sellel oleva summa piires.
• Krediitkaardiga saab teha makseid ja võtta sularaha välja kaardile kehtestatud krediidilimiidi ulatuses. Krediitkaardi omanik saab ise valida, kui suures summas ja millisel kuupäeval ta kasutatud limiidi tagasi maksab.
• Kõiki LHV Panga kaarte saab kasutada ostude sooritamiseks internetis, samuti näiteks hotellikohtade broneerimiseks või auto rentimise tagamiseks.
• Kaardid on varustatud kõige nüüdisaegsemate ja turvalisemate kiipidega.
• LHV pangakaardi tagaküljele on trükitud kaardiga seotud konto number, et seda oleks vajaduse korral mugav leida.
• Kliendid saavad oma pangakaardid tellida internetipanga kaudu otse koju.

Neljapäeva õhtul tähistab LHV oma uue klienditeeninduskeskuse avamist Tallinnas City Plaza 1. korrusel (Tartu mnt 2) ja tavapangaks muutumist suurejoonelise visuaalse valgusinstallatsiooniga City Plaza kontorihoone merepoolsel küljel. Kogu maja seina ulatuses on algusega kell 22.30 nähtav videokunstnik Taavi Varmi spetsiaalselt selleks sündmuseks loodud videovaatemäng, mille muusikataustaks on Edward Elgari lummav teos „Enigma variatsioonid” ja Ardo Ran Varrese heliefektid. Muusikat on võimalik etenduse ajal kuulata Kaubamaja ristmikul ja mujal Tallinna kesklinnas, kui helistada tasuta lühinumbril 16969.

1999. aastal loodud ja Eesti kapitalil põhinev LHV Pank tegutseb Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes. Alates 6. maist 2009 on LHV Pangal krediidiasutuse tegevusluba. LHV kontserni ettevõtetes töötab kokku üle 130 inimese ja seal teenindatakse üle 100 000 kliendi.

Tallinn Dolss. (Laura Kallasvee)

“Nähtamatute teenindajate ajastu on möödas. Professionaalse sisu kõrval on ka isikupärane vorm tähtis. Nii otsustasimegi tellida oma teenindajate riietuse noortelt ja andekatelt disaineritelt. Eesti pangana eelistame me mõistagi Eesti disainereid,” ütles kodumaisel kapitalil põhineva LHV Panga kliendisuhete juht Triin Rattas.

“On omaette kunst ühendada tugev disain ning tarbijasõbralikkus, kuid just selle on Tallinn Dolls oma peamiseks eesmärgiks võtnud,” lisas Tallinn Dollsi esindav Mari Martin.

Tallinn Dolls on ready-to-wear rõivabränd, mille loojad Karolin Kuusik ja Liisi Eesmaa on lisaks kõrgekvaliteedilisele disainile, andnud riietele ka oma isikulise pitseri ja karakteri.

Rain, kas oskasid sellisel kujul majanduslangust ette näha, nagu ta kätte jõudis?
Majanduslangust ja üldisemat finantsturgude langust nägin seekord ette, aga mitte sellises mahus. Oma aktsiapositsioone tõmbasin otsustavalt koomale 2008 jaanuaris. Mõne vea suutsin siiski teha.
(Rain muigab) Üldiselt hakkab vist juba kogemus abiks tulema.

Investeerimine ei ole hetkel just suurim trend – kes, kuhu ja kas üldse hetkel investeerib?
Investeerimine ei ole kunagi trendikaup. Investeerimise eesmärk on oma ostujõu säilitamine ja kasvatamine. Rahal ei ole kalduvust kaduda, vastupidi, teda kipub pidevalt juurde tekkima. Kui sinul raha ei ole, oled sa ta kellelegi loovutanud. Kes äkki vahepeal investeerib. Investeeritakse reeglina asjadesse, mis annavad sulle rahavoogu (dividendid, intressid, rent jne.) või mille suhtes on lootus, et keegi selle kallimalt ära ostab.

Investeerimisfirmade ja -pankurite maine on eriti “tänu” skandaalsetele kaotustele Ida-Euroopas
kõvasti kukkunud. Mida ametivendade kahjuks või kaitseks ütled?
Keskmine investeerimispankur pole minu silmis kunagi väga kõrge mainega olnud – reeglina on tegemist omakasupüüdlike müügimeestega.
Soovitan lugeda David Chartersi (endine investeerimispankur) lõbusat raamatut „At Bonus Time, No One Can Hear You Scream“ ning selle kolme järge.
Investeerimisfirmade põhiprobleem on, et raske on leida piisava reaalse elukogemusega inimesi, kes seda tööd pikalt teeksid. Oma vanu tuttavaid, ka kolleege 90ndate keskpaigast kohtan täna pigem Cote d’Azuril ning nad vaimustuvad hoopis meresõidust.

Kuidas nutikalt raha koguda?
Tuleb tekitada olukord, kus 100 protsenti teenitust kohe ära ei kulu. Kas või sunniviisiliselt. Raha iseenesest pole aga mõtet koguda, ta kaotab alati väärtust. Raha tuleb vahetada ajutiselt millegi vastu, investeerida.

Millised raha hoiustamise viisid on täna kõige väiksema riskiga? Võrreldes riske ja hoiustamise strateegiaid ja valdkondi niinimetatud hea õitsenguaja ja tänase masuajaga
Pole küll hoiustamine, aga ma usun jätkuvalt osalustesse head kasumit ja kassavoogu tootvates ettevõtetes. Nii kriisi kui õitsenguajal. Tavahoiustajal pole endiselt põhjust pangahoiust karta, aga see on pigem vara säilitamine, mitte kasvatamine. Kinnisvara osas on Eestis esimene õppetund käes: hinnad ei liigu ainult üles ning renditulu võib oluliselt kukkuda.

Panga ja kliendi vahelised suurimad riskid?
Kliendina vaatan mina panga suunas ja küsin, kas ta seisab ikka minu huvide eest. Ei anna vihmavarju päikeselisel päeval ega võta tagasi vihmaga. Odavaim hind on teisejärguline. Sõnaga – otsin ja ootan püsisuhet.

Mis on investorile parim kaitse?
Terve mõistus. Michael Lewise uus raamat räägib Aspergeri sündroomiga tegelasest, kellel raske sotsiaalselt suhelda ning kes seetõttu on ära lõigatud igapäevasest propagandast. Selle asemel eelistab ta lugeda dokumente, analüüsida numbreid.
Pole raske oletada, et ta on näeb maailma teistmoodi ja on suurepärane investor.

Kuhu siis ikkagi täna ja homme raha paigutada: hoiused, fondid, väärtpaberid, sukasäär, rahakott, kinnisvara kodus või välismaal, tavaline pangaarve?
Kahjuks on sellele küsimusele(üldiselt ja kõigi jaoks) sama raske vastata kui küsimusele, mis on sobilikum viis kehakaalu langetamiseks.
Komponendid on teada: püstita eesmärk; hajuta riske; investeeri sellesse millest saad aru; mõtle, kuidas sa vajadusel raha sealt kätte saad; õpi ajaloost. Konkreetselt on aga iga inimese jaoks vastus erinev.

Millal Eesti majandus jälle kasvama hakkab? Milline valdkond esimesena tuule sisse saab, millest tasuks esialgu kauge kaarega mööda vaadata?
Mulle tundub, et eksport on hakanud juba taastuma. Üldine majanduskasv võiks alata selle aasta teisel poolel või järgmise aasta alguses.
Probleemiks on uute töökohtade teke, mis ei pruugi olla kiire. Kinnisvara ei taastu vanale tasemele kiiresti.

Millistes fondides kasvab rahapuu?
Fondide taga tuleb näha inimest – fondijuhti. Mulle on alati naljakas, kui keegi opereerib oma 100 aastase ajalooga. See võib omada tähtsust Šveitsis, kus privaatpank ongi 150 aastat sama perekonna omandis ja traditsioonidega.
Reegel on aga ühinemised, ülevõtmised, juhivahetused. Sõnaga, õpi tundma fondijuhti ja tema mõttemaailma. Ja jälgi, et ta paigal püsiks.

Kuidas siis ikkagi oleks praegu mõistlik käituda?
Tasapisi võib võtta positsioone, aga hea hinnaga. Vaata kassavoogu pakkuvaid aktivaid.
Kui pikaajalisem ajahorisont – mõtle milline on maailm viie või 10 aasta pärast.
Kui Wayne Gretzky käest küsiti kunagi, miks ta nii edukas hokimängija on, vastas ta: “Uisutan sinna, kus litter on mõne hetke pärast, mitte sinna, kus ta on praegu.”

Belgia päritolu ettevõtja Dimitri Janssens, sõpradele Dimi, kes enne TV3 kevadises telesaates „Unistuste printsess“ osalemist Eestist midagi ei teadnud, veedab ka  pärast telesaate endiselt vallalisena Tallinnas meeleldi aega ega välista, et tulevikus võib teda Eestiga siduda nii abikaasa kui ka äriline ettevõtmine: „Mulle meeldivad ilusad eesti tüdrukud, muidugi. Aga mitte ainult, samuti on Talllinnas väga häid restorane ja ööklubisid. Tahaksin Eestis rohkem aega veeta, nii et olen juba  mõelnud, et äkki alustaks mõne äriga,“ tõdeb Dimi.

Ettevõtlikust belglasel jagub: vaesest peret pärit poisina teenis Dimi oma esimese suure raha, kui müüs maja kopsaka vaheltkasuga edasi veel enne, kui oli selle endale ostnud. Ka autoteenindusse, koolitatud mehhaanikuks, smuugeldas ta  end tööle omamata vähimatki aimu, kus asub käigukast.

Täna on Dimi põhitegevuseks Belgias ja Hispaanias luksusliku elustiili rent ja müük: „Müün ja rendin luksusautosid, jahte ja kaatreid ning apartmente. Samuti müüme ja hooldame jacuzzisid ehk kõiksugu mulli- ja massaaživanne ning saunu, hiljuti alustasin ka raamatupidamisteenust pakkuva ettevõttega.“

Majanduskriisist, mis nii mõnegi ulja miljonäri pankrotti viinud, on Dimi enda sõnul puutumata: „Kõik ettevõtmised pigem kasvavad. Vaid jacuzzi-äri aeglustas aasta alguses, aga võrreldes teiste firmadega, läheb meil siiski hästi.“

face|control rääkis Dimiga kõigest, mis seostub tema elustiiliga: rahast, naistest, ilust.

Dimi üheks hobiks on poks (Maiken Staak)

Pead end kokkuhoidlikuks või priiskajaks ?
Pigem mõõdukas. Olen tegelikult väga kokkuhoidlik inimene, aga mul on päevi, mil kulutan päris palju.

Kas inglaste väljend „ma pole nii rikas, et odavaid asju osta“ vastab tõele?
Ei.

Eestis oled tuntud kui „unistuste miljonär“. Kuidas teenisid oma esimese miljoni? Ja millele esimese miljoni kulutasid?
Suurima raha teenisin ma oma telekommunikatsiooni firmaga. Ma ei kulutanud kunagi teenitud raha riiete ja autode peale, vaid investeerisin edasi uutesse äridesse.

Aeg on raha. Kui kalliks hindad oma aega?
Aeg on kõige väärtuslikum asi, mis meil on, nii et ma proovin oma aega väga hästi kulutada.

Millele oled nõus kulutama silmagi pilgutamata?
Welness.

Kas rahas peitub õnn?
100 %.

Öeldakse, et ainus ehe võiks mehel olla kvaliteetne kell. Sul on umbes 15 kella, neist odavaim ja kalleim?
Kellad on mulle pigem investeeringud, sest nende väärtus ei kao. On vähem kallemaid ning kallimaid, mida hoian seifis. Hindasid pigem ei ütleks – ei tahaks öösiti oma majja ootamatuid külalisi.

Kas firmamärk on oluline? Lemmikbrändid, mida sinu riidekapis-kingariiulis, garaažis ja vannitoas kõige rohkem leidub?
Mulle meeldivad brändid, aga garderoobis on peaaegu ainult Dolce & Gabbana. Muidugi on mulle tähtsad ka maja ja autod, sest need on mulle endale sümboliks, et mul läheb hästi. Bentley ja Porsche ja muidugi Mercedes-AMG. Mul on olnud palju autosid – ostan uue auto, kui ma midagi ilusat näen, millel mõte ja pilk pidama jääb.
Vannitoast? Parfüümidest hetkel Million Paco Rabanne. Hooldustooteid, näiteks näokreeme ja silmaseerumeid, vahetan pidevalt, sest pikalt samu kreeme kasutades kaotavad nad toime. Kui tahad hea välja näha…

… ja sina tahad hea välja näha?
Muidugi! Ja mulle on täiesti arusaadav, miks kõik eesti mehed ehk ei arva, et nad peaksid enda eest hoolitsema ja head välja nägema – sest teil Eestis on kõik tüdrukud ilusad!
Aga Belgias on vähem ilusaid naisi ja mees peab ka ise kena välja nägema, sest muidu sa neid ei köida. Aga muidugi, hoolitsen enda eest ka iseenda jaoks.

Eesti, Belgia või Hispaania naised – kes on parimad?
Kümnepunktisüsteemis: Belgia naistele annaksin 4, ei… 5 punkti, Hispaania naistele 7, Eesti naised on 9.

Kas naised naeratavad jõukatele ja positsioonikatele meestele rohkem?
Jah, ja see on väga kurb.

Kui suuri summasid oled nõus naiste peale kulutama?
Vaat sellest ei tahaks rääkida, seda pole kunagi piisavalt!

Kas meeletu finantskasum on parem kui meeletu seks?
Jaa! Sest peale seda tuleb alati metsik seks…

Kui tähtis seks sinu jaoks on?
(paus ja diplomaatiline vastus)
Tähtis. Aga mitte kõige tähtsam.

Kuidas sa suhtud väitesse, et tänapäeval võib osta kõike, kaasa arvatud armastus?
Tõelist armastust ei saa kunagi osta.
Saab osta lihtsalt armastust, head armastust, aga hea armastus ei ole veel tõeline armastus. Need on erinevad asjad. Tõeline armastust teeb samal ajal ka haiget ja toob  südamevalu.

Mida hindad naise juures, milline naine sulle kindlasti ei meeldi?
Ausust, ja see on ainus asi.

Lisaks välimusele on väga tähtis ka sisemus?
Kui ma suhet alustan, kellegagi koos olen, olen alati armunud ja mul on tunne, et jään selle tüdrukuga kokku. Ma ei otsi ega võta tüdrukut üheks ööks.
Võib olla üheks tunniks … ei, ei, see oli nali! Kui ma juba olen tüdrukuga koos, siis ma tahan temaga jääda, ja muidugi loodan, et meil tuleb happy end.

Ja miks seni ei ole veel õnnelikku lõppu olnud?
Proovin olla hea, ma ei taha murda ühtegi südant. Aga võib olla mõnikord ei tule välja.
Eks üks põhjuseid on ka see, et ma reisin palju – peamiselt Belgia, Hispaania, Hiina… Eelmisel aastal veetsin kaheksa kuud Hispaanias – teen tööd kõikjal, kuhu telefoni ja laptopi kaasa saab võtta.

Kas naine võib olla mehe parim sõber või lõpeb see sõprus alati teadagi millega…
Saab ikka ka niisama sõbrad olla. Mul on palju häid sõbrannasid, kelle saan magada isegi ühes voodis ilma, et meie vahel midagi toimuks.

Mis on toimiva suhte saladus?
Rääkimine. Talking a lot.

Oled öelnud, et süüa teha sa ei armasta, see-eest oma pesu pesemisega saad ise hakkama?
Ma tõesti armastan pesupesemist ja ka koristamist – ma tean, et olen hull!
Isegi kui mul on sõbratar, pesen ise oma pesu ja hoolitsen oma riiete eest. Miks? Üks põhjusi on ka selles, et mul on kallid riided, ja kui naised need näiteks kuivatisse panevad, siis pärast on kõik pisikeseks nagu nukuriided.
Ma usaldan ennast rohkem. Olen enda eest ise hoolitsenud alates 18. eluaastast.

Mida pakuksid ootamatult esimest korda külla saabunud kallimale?
Sõltub tüdrukust…Hahahaaa…

Mida teed argiõhtuti – armastad üksiolemist või seltskonda?
Seltskonda. Ent kui mul on palju pingeid ja stressi, olen pigem üksinda, et ei saaks oma halba tuju kellegi peale ilma asjata välja valada.
Belgias ma tavaliselt väga väljas ei käigi, pidutsen rohkem Hispaanias olles.

Mis teeb ühest peost hea peo?
Kenad inimesed.

Lemmik peojook?
Veuve Clicquot ja tekiila.
 

• AUTOMEHHAANIKUKS, AUTODEST MIDAGI TEADMATA
  „18-aastaselt müüsin autosid, ja kuna ma ei maksnud makse, sain trahvi ja mul tuli ametlikult tööle minna. Läksingi siis Fiati teenindusse tööd küsima. Kinnitasin, et olen autohooldust koolis õppinud ja tean näiteks BMW-dest kõike.“ (Dimi esimene automark oli päevinäinud, aga siiski BMW)
  Loomulikult polnud töölevõetud Dimi päevagi autoasjandust õppinud. Õigupoolest ei teadnud ta sedagi, kus käigukast asub. Ning kui tal tuli see ära vahetada, kiirustas ta tualetti, et telefonitsi sõbralt nõu küsida, misasi ja kus käigukast üldse on. Naasis siis tähtsa näoga ning palus peamehhaanikut, et too näitaks, kuidas Fiati käigukasti kiiremini vahetada – Dimi nimelt olevat seni vaid BMW-de käigukastidega tegelenud. „Ta näitaski ning ma õppisin kõik kiiresti ära, nii et keegi ei saanud kolme kuu jooksul arugi, et ma polnud varem autodega töötanud.“
• MÜÜS MAJA MAHA ENNE, KUI SELLE OSTSIS
  „Üürisime maja ja kui selle omanik ütles, et ta tahab maja maha müüa, ütlesin, et ostan selle ise ära. Olin tollal 21, ja muidugi polnud mul majaostuks mingit raha. Niisiis, panin üles kuulutuse ja müüsin maja pea-aegu topelthinnaga.“
  Keegi ei saanud millestki aru hetkeni, kui tuli lepingute allkirjastamine, mis oli osavalt ajastatud. Kui omanik oli müügipaberitele alla kirjutanud ja oma raha küsis, palus värske majaomanik Dimi tunnikese oodata – seni kuni ta juba mahamüüdud maja eest raha kätte saab. „Perekond ja kõik mu sõbrad naersid mu üle seni, kuni ma tõesti olingi maja maha müünud. See oli esimene kord, kui ma suure hulga raha teenisin – minu eas oli seda raha ikka väga palju.“ Pikka intervjuud Dimiga loe paberajakirjast face|control

  [[Show as slideshow]]

Kas vastab tõele, et mida rohkem on pankrotte, seda kopsakamaks kasvab sinu pangaarve?

Klassikaline küsimus. Kõik arvavad, et praegu läheb hästi pankrotihalduritel ja kohtutäituritel, tegelikult on aga kõigil kitsas käes.

Tööd võib küll pealtnäha rohkem olla, aga iga ettevõte loeb hoolega raha, seetõttu on  pankrotipesad kõhnad või tühjad. Ma ei olegi viimasel ajal pankrottidega tegelenud, nendega on tööd palju, tulu tõuseb aga vähe. Üritan pigem probleemides ettevõtteid erineval viisil saneerides õigel ajal jalule aidata.

Füüsilisel isikul on mõnikord ainuõige tee enese pankrot välja kuulutada. Näiteks kui kinnisvara on ostetud kahe miljoniga, pangavõlg on 1,8 miljonit, kinnisvara väärtus aga langenud alla miljoni. No milleks maksta  pangale kaks korda rohkem? Muidugi kui pole tegu just kodu kaotamisega, on mõistlik taotleda enda pankroti väljakuulutamist ja seejärel ka võlgadest vabastamist. On igati tervitatav ka seaduseelnõu, millega jagatakse laenuvõtja vastutust jääkvõla eest pankadega.

Mida kurja arvab pankrotihaldur Arno Mägi rumalast rahast, kiirlaenudest ning leppetrahvidest ning miks soovitab ta viimased mõnikord lausa prügikasti visata, loe ajakirjast face|control!