“Tavaliselt öeldakse avalikult välja mingi osa mõttest ning usutakse liialt seda, mida mõeldakse – ega nähta seda, mida ei usuta,” tutvustab Martin Saar oma uusima näituse tuuma ja lisab, et kõik ülespandud tööd on talle omaselt väga otsekohesed ja vahetud: “See on kiire näitus kiiresti sündinud maalidest, kus kõik emotsioonid said vahetult lõuendile. Ainult nii saab vaatajale edasi anda oma mõtteid, mida pole veel aega olnud liialt uskuma hakata.”

Näitusel saab näha kunstniku viimase poole aasta jooksul peamiselt õli- ja aerosoolvärvidega loodud töid. Väljapanek on Solarise keskuse 2. korrusel asuva Apollo raamatupoe juures avatud 2. augustini. Näitus rändab Solarisest edasi Kopenhaagenisse ja sealt edasi Londonisse.

Martin Saarel on alates 2004. aastast olnud hulgaliselt isiku- ja grupinäitusi nii Eestis kui New Yorgis. Maalimise kõrvalt harrastab Martin Saar ka fotograafiat, videokunsti ja rõivadisaini.

Vaata lisa: www.martinsaar.com

TV3 teleshow „Võta või jäta“ kutsub julgeid ja hakkajaid modellimõõtu tütarlapsi konkursile, et leida miljonimängu sügishooajaks uued kohvrivalvurid.

Vajatakse kauneid kohvriavajaid (TV3).

TV3 ja Eesti Modelliagentuuri E.M.A. konkursile on oodatud vähemalt 174cm pikkused ja kuni 21-aastased neiud, keda sügisest ootab roll põnevas teleshow´s, mida juhib Alari Kivisaar. Lisaks tele-esinemistele võivad konkursil osalejatele avaneda ka maailma moelavad ja suurepärane modellikarjäär.

Konkursil osalemiseks on vaja täita ankeet TV3 kodulehel vvj.tv3.ee
Lisainfot saab telefonil: 5079208.

„Võta või jäta“ uus hooaeg jõuab eetrisse sügisel

Kuidas saab väikese eelarvega teha maailmatasemel videot? Kutsudes kampa oma sõbrad ja tuttavad, kes aitavad ettevalmistuste, kostüümide kui ka videos näitlemisega. Nii juhtus ka Eesti edukaima popartisti uue loo „Tea Party“ videovõtetel, teab ajakirjas face|control kirjutada videos gooti-lolita nukukuna kaasa teinud reporter Carola Madis.

Eesti edukaim välisartist, aasta alguses Euroopa Liidult piiridemurdjate muusikaauhinna pälvinud Kerli Kõiv ise lendas spetsiaalselt video filmimise ajaks kodusesse Los Angelesesse hoopis Euroopast, kohe pärast võtteid tagasi Londonisse, kus ta salvestab muusikat uue plaadi jaoks, mis ilmub loodetavasti veel sel suvel.

“Kõik imestavad, et kuidas me nii väikese eelarvega nii palju asju oleme video jaoks saanud, aga meil teevad kõik tasuta tööd – isegi stilistid, juuksurid, meikarid, paljud asjad tegin ma ise, nukud tegi väga tuntud nukumeister,” räägib Kerli.

Teemaks oli Alice Imedemaal stiilis muinasjutumaa, kus Kerli (tema kaks laulu kõlavad ka Disney 3D-filmi “Alice Imedemaal” soundrack`il) korraldab vinge ja maagilise teepeo, külalisteks värvilised karakterid, kes peo lõpuks kõik nukkudeks muutuvad: “Need on väga erilised nukud, sest me müüme need pärast heategevuseks maha, ja me oleme kokku leppinud, et see heategevus saab olema seotud perevägivalla ohvritega,” kinnitab Kerli, et paljudele video tegemisega seotud inimestle on see teema südamelähedane ning usub, et videos olnud nukkude eest on võimalik saada kuni 6000 dollarit tükk.

Videovõtted algasid varahommikul suurte ettevalmistustega – meik, kostüümid, parukad, aksessuaarid, stuudio kujundus. Pärast tunde kestnud toimetusi kui osalejad olid viimaks valmis sätitud, palus video režissöör Justin Harder asjaosalistel ritta võtta, et ta saaks kõik üle vaadata ja heaks kiita. Heakskiitu tema poolt siiski ei tulnud. Pigem läks ta endast välja, et mitte miski ei lähe tema visiooniga kokku ja ta saatis kõik teepeo külalised, tantsijad ja bändiliikmed tagasi meigiruumi ja uusi kostüüme proovima.

“Videorežissöör on täiesti hull geenius, kes vähemagi surve all kaotab pea,” muigab lauljatar. Teisel katsel läks siiski juba kõik sujuvamalt ja videovõtted võisid alata. Esimesena filmiti bändi, keda on näha kohe video alguses, siis võeti ette Kerli, kes keerleb troonil, siis tantsijad, teepidu…
Võtted pidid kestma ühe päeva, aga maagilise muinasjutumaa ettevalmistus nõuab teatavasti palju ettevalmistusi… “See pidi olema ühepäevane shoot, aga see venis kolme päeva peale ja me ei maganud vahepeal üldse!”

Janne: väga lahe kogemus!

Tüdrukutebändiga Nexus tuntuks saanud Janne Saar, kes salvestab hetkel Los Angeleses uusi soololugusid, andis ka omaltpoolt väikese panuse mängides videos flöödimängijat. Kerli lubas, et kui Janne peaks enda uutele lugudele videot filmima hakkama, on ta kindlasti temale ka samamoodi toeks:  „Väga lahe kogemus oli sellises projektis kaasa teha, kuna meeskond oli tasemel ja nõudlik, mistõttu oli ka tulemus suurepärane. Kerli nägi ka super armas välja.“

Rain, kas oskasid sellisel kujul majanduslangust ette näha, nagu ta kätte jõudis?
Majanduslangust ja üldisemat finantsturgude langust nägin seekord ette, aga mitte sellises mahus. Oma aktsiapositsioone tõmbasin otsustavalt koomale 2008 jaanuaris. Mõne vea suutsin siiski teha.
(Rain muigab) Üldiselt hakkab vist juba kogemus abiks tulema.

Investeerimine ei ole hetkel just suurim trend – kes, kuhu ja kas üldse hetkel investeerib?
Investeerimine ei ole kunagi trendikaup. Investeerimise eesmärk on oma ostujõu säilitamine ja kasvatamine. Rahal ei ole kalduvust kaduda, vastupidi, teda kipub pidevalt juurde tekkima. Kui sinul raha ei ole, oled sa ta kellelegi loovutanud. Kes äkki vahepeal investeerib. Investeeritakse reeglina asjadesse, mis annavad sulle rahavoogu (dividendid, intressid, rent jne.) või mille suhtes on lootus, et keegi selle kallimalt ära ostab.

Investeerimisfirmade ja -pankurite maine on eriti “tänu” skandaalsetele kaotustele Ida-Euroopas
kõvasti kukkunud. Mida ametivendade kahjuks või kaitseks ütled?
Keskmine investeerimispankur pole minu silmis kunagi väga kõrge mainega olnud – reeglina on tegemist omakasupüüdlike müügimeestega.
Soovitan lugeda David Chartersi (endine investeerimispankur) lõbusat raamatut „At Bonus Time, No One Can Hear You Scream“ ning selle kolme järge.
Investeerimisfirmade põhiprobleem on, et raske on leida piisava reaalse elukogemusega inimesi, kes seda tööd pikalt teeksid. Oma vanu tuttavaid, ka kolleege 90ndate keskpaigast kohtan täna pigem Cote d’Azuril ning nad vaimustuvad hoopis meresõidust.

Kuidas nutikalt raha koguda?
Tuleb tekitada olukord, kus 100 protsenti teenitust kohe ära ei kulu. Kas või sunniviisiliselt. Raha iseenesest pole aga mõtet koguda, ta kaotab alati väärtust. Raha tuleb vahetada ajutiselt millegi vastu, investeerida.

Millised raha hoiustamise viisid on täna kõige väiksema riskiga? Võrreldes riske ja hoiustamise strateegiaid ja valdkondi niinimetatud hea õitsenguaja ja tänase masuajaga
Pole küll hoiustamine, aga ma usun jätkuvalt osalustesse head kasumit ja kassavoogu tootvates ettevõtetes. Nii kriisi kui õitsenguajal. Tavahoiustajal pole endiselt põhjust pangahoiust karta, aga see on pigem vara säilitamine, mitte kasvatamine. Kinnisvara osas on Eestis esimene õppetund käes: hinnad ei liigu ainult üles ning renditulu võib oluliselt kukkuda.

Panga ja kliendi vahelised suurimad riskid?
Kliendina vaatan mina panga suunas ja küsin, kas ta seisab ikka minu huvide eest. Ei anna vihmavarju päikeselisel päeval ega võta tagasi vihmaga. Odavaim hind on teisejärguline. Sõnaga – otsin ja ootan püsisuhet.

Mis on investorile parim kaitse?
Terve mõistus. Michael Lewise uus raamat räägib Aspergeri sündroomiga tegelasest, kellel raske sotsiaalselt suhelda ning kes seetõttu on ära lõigatud igapäevasest propagandast. Selle asemel eelistab ta lugeda dokumente, analüüsida numbreid.
Pole raske oletada, et ta on näeb maailma teistmoodi ja on suurepärane investor.

Kuhu siis ikkagi täna ja homme raha paigutada: hoiused, fondid, väärtpaberid, sukasäär, rahakott, kinnisvara kodus või välismaal, tavaline pangaarve?
Kahjuks on sellele küsimusele(üldiselt ja kõigi jaoks) sama raske vastata kui küsimusele, mis on sobilikum viis kehakaalu langetamiseks.
Komponendid on teada: püstita eesmärk; hajuta riske; investeeri sellesse millest saad aru; mõtle, kuidas sa vajadusel raha sealt kätte saad; õpi ajaloost. Konkreetselt on aga iga inimese jaoks vastus erinev.

Millal Eesti majandus jälle kasvama hakkab? Milline valdkond esimesena tuule sisse saab, millest tasuks esialgu kauge kaarega mööda vaadata?
Mulle tundub, et eksport on hakanud juba taastuma. Üldine majanduskasv võiks alata selle aasta teisel poolel või järgmise aasta alguses.
Probleemiks on uute töökohtade teke, mis ei pruugi olla kiire. Kinnisvara ei taastu vanale tasemele kiiresti.

Millistes fondides kasvab rahapuu?
Fondide taga tuleb näha inimest – fondijuhti. Mulle on alati naljakas, kui keegi opereerib oma 100 aastase ajalooga. See võib omada tähtsust Šveitsis, kus privaatpank ongi 150 aastat sama perekonna omandis ja traditsioonidega.
Reegel on aga ühinemised, ülevõtmised, juhivahetused. Sõnaga, õpi tundma fondijuhti ja tema mõttemaailma. Ja jälgi, et ta paigal püsiks.

Kuidas siis ikkagi oleks praegu mõistlik käituda?
Tasapisi võib võtta positsioone, aga hea hinnaga. Vaata kassavoogu pakkuvaid aktivaid.
Kui pikaajalisem ajahorisont – mõtle milline on maailm viie või 10 aasta pärast.
Kui Wayne Gretzky käest küsiti kunagi, miks ta nii edukas hokimängija on, vastas ta: “Uisutan sinna, kus litter on mõne hetke pärast, mitte sinna, kus ta on praegu.”

Juulikuu viimasel nädalal valmistatakse maitsvaid õhtusööke Põlvamaal. Kodukokkade seltkond on toimekas ja lõbus; värvi lisab fakt, et reedel jõutakse tragikoomilise lõpuni.

Põlvamaa rahvas kokkadega (TV3).

Lõbusa jutu ja krutskitega Jaan elab Põlva külje all Uibjärve külas. Jaanil on Põlva linnas kaks söögikohta ning talle meeldib väga erinevaid roogasid degusteerida.
Inara on tuntud kõigile, kes vähegi Setumaaga seotud ning Riigikogu-rahvast teavad. Saates tutvustab Inara Setu kööki ning valmistab loomulikult ise pelmeene, mis ei jäta seegi kord kedagi külmaks.
Ülle on Mooste mõisa külalistemaja perenaine, kelle elu kulgeb täielikus maaidüllis. Ülle armastab ujuda kodu lähedal maalilises järves ning aeg-ajalt haarab ta kätte anumad ja toob allikast värskendavat vett.
Priidu kohta võib öelda, et tema on ühe korraliku mehe musternäidis. Suviti hoiab Priit käigus matkatalu ning talvisel ajal ehitab üles oma elamist ning käib metsas puid tegemas. Priidu mehine olemine väljendub ka tema söökides, mis on lihtsad, kuid matkamehele kohaselt toitvad.
Laura on krapsakas Räpina naine, kes peab Puuriidabaari. Laura on otsekoheste ütlemiste ja tegudega ning juhtub, et just tema paneb saates veerema lumepalli, mis viib ootamatu lahenduseni.

„Õhtusöök viiele“ on TV3 eetris argiõhtuti kell 20.30.

Suvekolleegid: Allan Roosileht ja Anu Saagim (TV3).

Bravuuritarist Elu24 peatoimetaja Anu Saagimi raadiohommik Pille Minevi asendajana oli töine, kubisedes  põnevatest uudistest, mis Anu jutustatuna ja kommenteerituna omandasid erilise värvi.

Allan Roosilehe kinnitusel tuli Saagim saate juhtimisega suurepäraselt toime ning tema väikesed vallatused mõjusid nii kuulajatele kui saatetegijatele palaval suveajal väga värskendavalt.

Nädala lõpuni Star FM Hommikuprogrammi saatejuhina ametis olev Anu, kes lubas lisaks tänasetele seltskonnauudistele homme hommikul veel mõnegi paljastava teatega lagedale tulla, kutsus ka kõiki raadiokuulajatest nuuskmõmmikuid avalikkusele huvi pakkuvatest imearmsatest saladusest teada andma aadressile: hommik@starfm.ee

Särtsaka daami esimese tööpäeva vallatuid hetki näeb täna õhtul ka TV3 uudistesaates.

Star FM Hommikuprogramm on eetris igal tööpäeval kell 06-10 ning nähtav kanalil TV6.
Star FM sagedused: Tallinn 96,6 / Tartu 99,4 / Pärnu 100,3 / Haapsalu 92,9 / Paide 88,1 / Võru 103,2 / Kuressaare 93,3 / Rakvere 92,2 / Jõgeva 101,9.

Veinirestoran Dominic pakub suvel oma peakoka Allar Oeselja ja peasommeljee Imre Uussaare eestvõttel söögi- ja veininaudinguid ka Haapsalu jahisadamas Grand Holm Marinas.

„Kogu suve on jahisadama restoran Haapsalus väärt söögikoht, kus on hea söök, hea jook, ja nädalavahetustel ka eriüritused. Vaadates Haapsalus ringi, võin vist küll kindlalt öelda, et oleme linna parima veinivalikuga restoran –valik ei ole küll nii suur, kui meil Tallinnas Dominicis (veinikaardil üle 400 veini), aga pea sada veini on meil jahisadama suverestorani väärikas valikus olemas,“ kinnitab Imre ajakirjale face|control.

Millised veinid on sel suvel moes?
Mina vist küll panustaks headele Mosel-Rieslingutele. Ja šampanjapudelisse villitud  naturaalne prantsuse siider on kindlasti samuti tegija.

Kuldreegel, mille poolest eritub suvine veinivalik talvisest?
Kindlasti läheb värv suvel heledamaks – punasest valgeks. Ja ka punane vein ise läheb heledamaks ehk siis kergemaks ning õhulisemaks.
Suvisel ajal on ju ka toit veini kõrval veidi teine –  kui talvel naudid restoranis pooltoorest liha, siis suvel rohkem grilli, kergemat liha ja kala, pajaroogi.
Punase liha kõrvale pakuks küll punast veini, aga eelistaks mõnusaid, puuviljaseid ja marjaseid Uue-Maailma veine. Suvel ei tasu taga ajada vanu klassikuid, tummiseid hispaanlasi või parkhappeseid prantslasi. Soojaga täidlasi veine väga ei taha, nüansirikkaimaid häid veine tuleb õhemate ja kergemate seast otsida.
Punase veini puhul, muide, ei ole mingi patt seda suvel kergelt jahutada – muudab punase veini veel värskemaks ja puuviljasemaks.

Suveveinidena on populaarsed ka roosad veinid…
Tihti arvatakse, et roosa, see on mingi jama ja vilets värk. Tegelikult on meil väga häid roosasid. Roosa vein on kindlasti põnev, aga valimisel ka kapriissem. Tahab katsetamist, kerge on ämbrisse astuda – sattuda liiga magusa või kuiva peale.
Kindlasti tuleb vaadata viinamarja sorti, mis annab teatud garantii.
Kindla peale minek on näiteks Tšiili Caberneest tehtud roosad veinid. Mõnusad marjased ja väga hästi joodavad.
Eks neid häid on erinevaid, ehk mõni Cabernet  d`Anjou rose ja Rose d`Anjou on puhtalt mekutamise vein, kergelt magus ja tore jook puuviljade ning hea seltskonna juurde.

Kuidas head suveveini õigesti nautida?
Valget ikka väga, väga jahedalt. Veini võiks jäänuõus või mujal külmas jahutada isegi 4-6 kraadini. Sest klaasis soojeneb vein suvel ikka hirmus kiiresti.
Jäänõud on ikka asja-, mitte efekti pärast!
Ja väljas terrassil tuleb julgelt küsida teenindajalt ka punase veini jaoks jäänõu. Kümnest kaheksa vaatavad teid imeliku näoga, aga kui punane vein on ikka suvel nii-öelda toatemperatuuril – ja toas või õues on 25 kraadi või rohkem sooja – siis ta ei ole eriti nauditav.

Kas pakkuda aiapeol veini klaaspokaalidest või praktilistest plast- või papptopsidest? Rikuvad viimased veini maitset?
Maitset vast mitte nii väga, suhu valad veini ikka ühtemoodi. Pigem kaotab vein aroomi. Ja kindlasti kannatab naudinguemotsioon! Lihtsa veini puhul on plastmasstops okei. Aga loomulikult – seesama vein, mida täna pakud õues plasttopsist, maitseb kolm päeva hiljem toas korralikust pokaalist, veini loksutades, aroomi nautides, teistmoodi. Eks oma osa ongi ju ka naudinguefektil ja ettekujutusel. Kui vähegi võimalik, valage ikkagi vein õigesse klaaspokaali. Eriti kui aiapeol pakutakse veidi kallimat veini.

Kuidas suvel kaupluses veini valides kergemini ja kiiremini hakkama saaks?
Üks põhireegel – alkoholiprotsent on otseses siduvuses veini täidluse ja jõulisusega. Valides vähesema alkoholisisaldusega veini, on suurem tõenäosus saada hea ja kerge suvevein.
Valgete veinide puhul on abiks ka lihtne visuaalne vaatlus: läbipaistvam, kerge õlgkollane või helerohelise värvusega valge vein on suvel kindlasti parem kui kuldse varjundiga, sügavkollane. Kollakate veinide puhul on reeglina mängus tammevaat, need on tõsisemad, talvised veinid. Aga siin võib langeda muidugi ka pudeliklaasi tooni ohvriks.

Apsud, mida veini valides tehakse? Ilmselt sageli vaadatakse pudeli välimust –  mida uhkem pudel ja kihvtim silt, seda parem vein. Tegelikult vist nii ei ole?
Enamasti ei olegi. On üksikud erandid, kus on ägedas pudelis ka hea sisu sees. Reeglina kompenseerib pilkupüüdev pudel veini, mida teistkordselt ei ostaks.
Üks suurim aps suvel on punast veini liiga soojalt juua – mõnest heast veinist võib pelgalt vale temperatuuri tõttu väga väära ettekujutuse saada.
Suvise hea veininaudingu kaks põhieeldust peituvadki pisiasjades – õige temperatuur ja ühekordse topsi asemel korralik veiniklaas, kus vein avaneb.

Kui kodus avastad, et vein pole ikka see – liiga magus, kuiv, mis iganes – kas annab midagi teha: pudelit lahti hoida, veini millegagi segada vms?
Segamine on selline põnev asi, mida ükski veinimeister muidugi kuulata ei taha, aga mis tegelikult võib väga kihvti tulemi anda. Kui vein on liiga magus, on kaks varianti:
* Hoida ta mõneks palavaks suvepäevaks ja teha temast spitzer jää ja mulliveega.
* Kui on ikka liiga magus, ega muud üle ei jää, kui serveerida mõne magusroaga desserdi joogina.
Kui vein liiga kuiv ja hapu tundub, siis on väga lihtne:
* Võtke juurde hapusid puuvilju või  viinamarju ning vein muutub palju pehmemaks ja nauditavamaks. Ehk siis toit veidi happelisemaks teha.
* Hea nõks on salatisse veidi laimimahla pigistada, lisada mõned viinamarjad ning veinil on hoopis teine tegu.

Kuidas suhtud pakiveinidesse?
Väga hästi. Loomulikult, nagu ka pudeliveinides, on ka pakiveinide seas ääretult kehvasid veine. Aga tänapäeval on ka väga häid pakiveine. Tuleb lihtsalt kuupäevaga ettevaatlik olla – vaadata pakendamiskuupäeva ja säilivusaega, osadel on isegi best before peal.
Pakivein on alati mõeldud kiireks tarbimiseks, joomiseks ca ühe aasta jooksul. Aga suvel ulmemugav – kui sul on noor värske vein, lased kraanist… siis jumala eest! On nii mõnigi hea pakivein, mida ka mina igapäevaselt kasutan.

Sinu enda selle suve lemmikvein ja menüü saab olema…
Kavatsen sel suvel nautida võimalikult palju värsket kala, võib-olla ka suitsahjust läbi käinud. Haapsalu jahisadamas anname endast parima ja teeme koostööd kohalike kalameestega, et värske kala meil pidevalt saadaval oleks. Mõnel hommikul lest, mõnel ahven, millest siis teha head uhaad, ahju suitsema panna…
Võib-olla hea värkse Sauvignon Blanc`e sinna juurde. See oleks juba väga-väga superluks.
Kui saame kala rohkem, küpsetame-grillime ka rahva ees elusal tulel.
Ehk siis: sel suvel tuleb Haapsalu jahisadamas selline mõnus suvine chill, kus pakume jube head süüa, mille kõrvale jagub ka ohtrasti head veini.

Imre kindlapeale-minek ootamatuks aiapeoks:

Valge: Riesling on alati kindel valik. Mõni hea värske Itaalia vein – kas Pinot Grigiost näiteks või Soave või midagi sellist.
Punastest on lollikindel valida üks mõnus Tšiili vein. Näiteks sobib aiapeole Carmenere – hästi puuviljane, natuke piprane, aga mitte väga parkainerikas, mõnus mahlakas vein.
Roosa: Lihade juurde Tavel Lõuna-Prantsusmaalt ja niisama joomiseks või suupistete juurde on asendamatu Provence roosa vein.
Pakivein: Kendermas Dry Riesling – lausa suvi voolab sealt pakist välja.

Vaata ka pildigaleriid MASI veiniõhtusöök Dominicis

Ajakirja face|control ja kaupluse T-Studio modellidena astusid üles ajakirja Kroonika seksikaimateks valitud laulu- ja tantsutähtedest artistid-elukaaslased  Tanja ja Mikk.

Millises riietuses sa endale kõige rohkem meeldid?
Tanja: Sõltub tujust, kuid mul on kaks nii-öelda stiili. Üks on väga vaba-rock-suva (teksad, maikad, jne) ja teine on suhteliselt klassikaline ja naiselik. Vastavalt tujule valingi nende vahel.
Mikk: Teksade ja T-särgiga.

Kuidas hindate teineteise maitset 10 palli süsteemis?
Tanja: Nooohh… Panen 7, et oleks arenguruumi.
Mikk: Tanja on 10. Ta on lihtsalt nii ilus!

Kas oled trendide suhtes pigem ettevaatlik või alati avatud uuele?
Tanja: Ma ei sõltu moest ja trendidest. Mulle meeldib, kui riided on mugavad.
Mikk: No kui ma olen selline suht teksa ja T-särgi mees, siis ei ole rohkem edasi mõelda…

Mida sa kunagi ei kannaks?
Tanja: Ei ole kunagi meeldinud…patšokid.
Mikk: Sukki!

Kas T-Studio valikuga pääseksid Face Controlist läbi?
Tanja: Yess!
Mikk: Muidugi!

Ettevõtja Pranas Mickeviciuse suvised meeste paarismängu turniirid on sõpruskonnas kuulsad ka võõrustaja köögi poolest. Traditsioonilised supid-lihad-sakuskad valmistab Pranas oma kallitele külalistele otsast lõpuni ise ja ainult ehtsast ning heast: kõik aiasaadused, alates redisest, on tema enda kasvuhoonest või peenramaalt, Pranase firmaroogadest – boržisupist ning rammusast lambapraest – räägitakse tennisistide seas legende.

Teiste seas nautisid mängu ja mängujärgset melu Balti Laevaremonditehase omanik Fjodor Berman, Paldiski Sadama PR-juht Andrei Birov, ettevõtjad Gunnar Ervin, Andres Peets, Jaan Toots kaasa Kati ning pisitütrega jt.

Vaata galeriid SIIT

Anastasia Tšernõševa (26)

Nastja ehk Bagira tegeleb modellindusega ning on FMN (Fashion Music Night) projektijuht.

Unistuse intervjuu: Carmen Kass – mis oli kõige raskem ja kõige mälestusväärseim periood sinu karjääris? Susan Boyle – mis oli sinu eesmärk, kui läksid Britain’s Got Talent 2009 konkursile ning mida tundsid järgmise päeva hommikul. Roman Abramovichilt küsiksin, mille järgi ta oma elus vajadust tunneb.
Peost teeb hea peo: Esmane on muusika, seejärel inimesed ja oluline on ka ilus šõu või moeetendus, mis teeb peost unustamatu peo heas mõttes.
Lemmikjook: Hommikul kohv, päeval roheline tee, õhul Martini Asti.
Kus on põnevam, eesti või vene peol: Eesti pidudel on ilus algus, aga vene pidudel on huvitav lõpp!
Kodusel afterpartyl pakuksid külalistele: Karaoket, pildistamist ja party lõpus igale külastajale kingituse, ilusa foto peost!

• Artur Nastjast: Bagira on kreatiivne, hea stiilitajuga, oma töösse pühendunud ja kõige selle juures ilus naine! Emotsionaalne, mõnikord isegi väga!

Artur Tamme (27)

Artur on ettevõtja, kelle kireks on moeürituste korraldamine.

Unistuse intervjuu: Koit Toomelt küsiksin, millega ta tegeleks kui mitte muusikaga?  Filmirežissöör Nikita Mihalkovilt küsiksin, millal ja kuidas tuli idee teha film „12”, ja kuidas õnnestus nii täpselt näidata erinevate inimeste iseloomujooni? Angelina Jolie´ilt: oled olnud suhtes nii naisega kui ka meestega, kellega oli seks parem?
Peost teeb hea peo: Idee, need, kes seda ideed realiseerivad ja muidugi ka eelarve!
Lemmikjook: Kirsimahl ilma jääta, kui mahla pole, siis keefir suhkruga.
Kus on põnevam, eesti või vene peol: Mõlemad on huvitavad ja samas erinevad. Eesti ja vene pidude eripära on emotsionaalsuses. Eesti pidudel on inimesed tagasihoidlikumad, kõik hoiavad ennast raamides. Vene pidudel tunnevad mehed end nagu väga tähtsad  persoonid ja naised on peaaegu kui staarid ajakirja esikaantelt. Aga viimasel ajal, jälgides migratsiooni, on huvitav puhata just teiste rahvaste seas, et näha midagi uut ja erilist.
Kodusel afterpartyl pakuksid külalistele: Suitsetamine ja alkoholi tarvitamine on rangelt keelatud, kõik tantsima!

• Bagira Arturist: Artur on väga positiivne ja loominguline inimene. Leiab alati inimestega ühise keele. Armastab ja austab väga naisi ja see ju naistele meeldib!   
  Vaata Face Control TV´d SIIT

Tahad Face Control TV kutsuda oma peole? Või on sul häid uudiseid, mida jagada?
Saada e-kiri: info@facecontrol.ee
Või helista: + 372 650 4215
FC reporterid räägivad eesti-, vene-, inglise ja itaalia keelt

[[Show as slideshow]]