“See, mida inimene ise teeb, jäägu tema teada, tema enda südametunnistusele, olgu selleks või kast alkoholi päevas. Oma tervis, oma otsus ja valik. Aga avalikult joomarluse pooldamine on minu meelest kuritegu, eriti arvestades noori, kes arvamusliidritest eeskuju võtavad,” usub portaali Gossip.ee juht Helena-Reet Ennet, et meedial on eestlaste alkoholikultuuri kujundamisel arvestatav roll.

Helena-Reet ise peab end “tujukaks” napsitajaks: “Mul ei ole tähtpäevadel või esindusüritustel häbi seista klaas vett käes või kokku lüüa morsiklaasi, teisalt ei näe ma ka probleemi, kui teinekord täiesti ilma põhjuseta kasvõi üksi kodus toidu kõrvale veini degusteerida. Eelistan valget veini või šampanjat.”

“Jah, Eestis on inimesi, kes ei oska alkoholiga piiri pidada, kuid see ei ole sugugi meie kõige olulisem probleem. Sugugi mitte! Kui küsimus on alkoholi tarvitamise kultuuris, siis on meie poliitilisel kultuuril ja liikluskultuuril ning paljudel teistel eluvaldkondadel märksa enam puudujääke kui selles osas, palju Eestis alkoholi tarvitatakse,” arutleb Eesti suurima meelelahutusfestivali peakorraldaja Marje Hansar ajakirja face|control alkoholiteemalises küsitluses.

Marje enda suhe alkoholiga on naise hinnangul sõbralik ja vastastikuselt mõistev: ”Oskan alkoholist rõõmu tunda ja olen vastutustundlik tarbija. Nagu enamik Eesti inimesi.
Alkoholi tarvitamine on sotsiaalne tegevus ning nii nagu igal sotsiaalsel tegevusel on ka sellel oma aeg ja koht ning vastav vorm, mida viisakad inimesed teavad. Saunas juuakse rohkem õlut, vastuvõttudel veini. Seega sõltubki kõik kontekstist, kindlat lemmikut mul ei ole.”

Marje tunnistab, et kui ta tänavusele Õllesummerile esinejaid otsis, siis toimus pikem mõttevahetus laia silmaringi ning mitmekülgse muusikamaitsega kodanikega, kes mängisid ka suures koguses muusikat ette, siis päris kaine peaga ei jaksanud ta seda kuulata.

“Järgmisel päeval tunnen end enamasti suurepäraselt – ja kui ei tunne, siis sagedamini sellepärast, et olen liiga kaua üleval olnud, sest olen leidnud mõne inimese, kellega on tõeliselt huvitav juttu ajada!”

Samas on Marje igal aastal ca poolteist kuud täiskarsklane: napsivaba periood algab kuu enne juulis toimuvat Õllesummerit ning lõpeb kui festival läbi. “Kuna vahetult enne suurüritust on nii palju tööd, on meeletult pingeline aeg, siis peab hoidma pea selge ja mõtlemise terava,” selgitab Marje.

Nii vähese harjutamise ja väikeste koguste juures nagu Tartu Esteetilise Kirurgia Erakliinik Clinica juhatajal Peep Preel enda sõnutsi siiski on, eelistab ta kindlasti pigem pitsikest valget viina kui kastitäit õlut. “Mida ma enam kunagi proovida ei taha, on India punane vein. Sellisteks äärmusteks nagu täiskarsklus või lubadused – ei kunagi enam –, pole olnud siiani vajadust,” pajatab Pree ajakirjale face|control.

Üks hiljutisi mälestusi väikesest napsist on tal seoses sportimisega: “24 miinuskraadi, sõpradega suusatamas. Nii külm oli!”

Nii-öelda teisepäeva erilist retsepti doktor Preel anda pole: “Mina tunnen ennast hästi igal päeval. Hommikune retsept peegli ees – naera enda üle ja ütle “Jälle uus päev! Põnev!”,” tuleb Peebu sõnul lihtsalt reibas ja elurõõmus olla.

Peatudes mulluste statistikanumbrite juures, et eestlased on Euroopas alkoholipruukimises suisa teisel kohal, leiab Peep Pree, et juu numbrid peavad paika. Ning vabandus, et osa “au” on soomlastest vodkaturistidel, enesepett:  “Vähemalt mingiski statistikas oleme “esimese viie hulgas”! Õigem on ikka näha palki oma silmas kui pindu naabri omas. Ei ole need meie naabrid nii kõvad aitajad midagi.”

Fotograaf Olga Makina tunnistab, et ei ole kuigi suur kokteilisõber, küll aga armastab veini. Või viina. “Üldse ei salli ma neid klubides populaarseid pudelites valmissegusid. Eriti ei maitse mulle ka õlu ning kokteilid. Mina olen veiniistanduste austaja ja joon meelsasti head veini hea seltskonnaga. Alati teeme sõpru vastu võttes süüa ja muidugi joome ka veini. Siin mõjub ikkagi see vene komme. Alkoholi – veini või viina – tarbitakse laua taga, hea korraliku toiduga – üks viimaseid “juhtumeid” oli ahjus küpsetatud õuntega part ja paar pudelit täidlast punast veini…”

Kui Olgalt uurida, mida arvab ta eestlaste mullusest teisest kohast Euroopa joodikute pingereas, naerab naine: “Sel aastal peame kõik rohkem pingutama, et teiselt kohalt esimesele jõuda! Aga kui tõsiselt rääkida, siis mina selle statistika allikaga tutvunud ei ole ja ei tea, kui täpsed need andmed on. Kindlasti tarbivad turistid alkoholi, aga sama toimib ka Prantsusmaal, Hispaanias, Türgis ja Saksamaal. Nende statistikale mõjub see samamoodi. Seega usun, et me ikka ise joome päris tublisti.”

Kuidas ja kui palju eelistavad napsitada Kaur Kender, Marje Hansar, Heimar Lenk, Jaanus Rahumägi, Peep Pree, Alex Lepajõe, Helena-Reet Ennet, Triin Sommer, Raimo Kummer jt, loe face|control paberajakirjast!

“Minu suhe alkoholiga on küll heatahtlik kuid liiga sagedastest kohtingutest viisakat distantsi hoidev. Kindlasti daamide seltskonnas ja koos kerge flirdiga. See lisab õhtusöögile värve. Ei meenugi, millal ma meestega lihtsalt joomise pärast viina oleks visanud,” mõlgutab poliitik Heimar Lenk, kes katab laua enamasti veini või šampanjaga.

“Piduliku lõuna ja saunaõhtu juurde armastan ka õlut, kuigi õllefänn ma just ei ole. Vana kombe kohaselt meeldib mulle sünnipäeva või mõne teise koosviibimise lõpuks tordi ja kohvi kõrvale juua likööri. Selleks puhuks on kodumaine Vana Tallinn rõõsa koorega jäänud igaveseks lemmikuks juba kaugest noorusest peale. Samal ajal valgest viinast olen ajapikku hakanud võõrduma.”

Karsklane ei Lenk kunagi olnud: “Kui tervis lubab, siis ei sooviks selleks kunagi saada. Paar klaasi punast veini oleks seltskonnas ikka tore küll. Viimati võtsin väikese napsi möödunud nädalavahetusel Lõuna-Eestis ühes õdusas ja hästi kuumaks köetud saunas.
Kui õhtul palju ei võta, siis tunnen end järgmisel päeval alati hästi. Aga hurmav hommikusöök, kuhu kuulub eelmisest õhtust külmkappi järele jäänud kartulisalat, koorega heeringas ja pudel heledat õlut, meeldib mulle väga.”

Mida arvab riigikogulane statistikast ehk eestlaste auväärsest kohast Euroopa joodikute esitopis?

“Seekord ületas statistika ilmselt Suure Vale taseme. Ma ei usu hästi, et eestlased nõnda palju joovad. Kaldun arvama, et suure osa Eestis tarbitud alkoholist on just turistid ära joonud või siis laeva ja autoga välja viinud. Ma ei näe nii suurt hulka joodikuid tänaval või restoranis, nagu statistika meile arvude kaudu püüab väita.”

Kuidas ja kui palju eelistavad napsitada Kaur Kender, Marje Hansar, Jaanus Rahumägi, Peep Pree, Alari Kivisaar, Triin Sommer, Raimo Kummer jt, loe face|control paberajakirjast!

Ajakiri face|control Party uuris tuntud eestlastelt, milline on nende suhe alkoholiga. Ja mida arvavad nad statistikast, mille järgi Euroopas teise koha on välja joonud eestlased?

“Arvan, et see auväärne koht on suurel määral soomlaste väljaveetavate alkoholikoguste teene. Minul ei ole alkoholiga viha-armastuse suhet. Kui on seltskond, siis saab ka napsu võetud, kui ei ole, ega ma üksi ikka jooma ei hakka,” tõdeb  legendaarne maailmarändur ja ärimees, viimasel ajal paikseks jäänud ja perele pühendunud Alex Lepajõe.

“Näiteks prantslased, itaallased ja sakslased tarbivad alkoholi pidevalt – õlu ja vein kuuluvad nende kultuuri juurde. Saksamaal on lausa tavaline, et tööpäevadel lõunasöögi kõrvale õlut juuakse. Eestlased tarbivad pigem harvem, aga lühikese aja jooksul ja palju. Et kui juua, siis juba korralikult.”

Kuidas ja kui palju eelistavad napsitada Kaur Kender, Marje Hansar, Alari Kivisaar,  Jaanus Rahumägi, Peep Pree, Triin Sommer, Raimo Kummer jt, loe face|control paberajakirjast!